Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti vene ajal (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Isikud:


August II Tugev – Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas.
Peeter Suur – Vene tsaar, osales Põhjasõjas.
Katariina II – Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra .
Aleksander I – Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme.
George Brown Liivimaa kindralkuberner , keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused:
  • Talupoeg sai õiguse vallasvarale
  • Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada
  • Koormisi piiratakse
  • Mõisniku kodukariõigust piiratakse
    Karl XII – Noor Rootsi kuningas
    Barclay de Tolly – Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu.

    Aastaarvud :


    1700 – Põhjasõja algus, Narva lahing.
    1704 – Vene väed vallutasid Tartu ja Narva.
    1710 – Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad,
  • Eesti vene ajal #1 Eesti vene ajal #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rahoko Õppematerjali autor
    Eesti vene ajal.
    Tähtsamad isikud, aastaarvud ja mõisted.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    docx

    Ajaloo kordamine

    · Karl XII-Rootsi kuningas (1697­1718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 1801­1825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile.Rootsi aja lõpp Eestis. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse ,nn Balti erikorra.

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

    Sõja käik: · 1700 12. veeb. ­ Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi ­ Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis ­ Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. ­ Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad ­ Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. ­ Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli ­ Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 ­ Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 ­ Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi ­ Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn · 1708 ­ Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni ­ Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 ­ Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Põhjasõda

    Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venemaa ja Rootsi Vägede suurused:Venemaal 30 000 ja Rootsil 10 500 meest. Tulemus:Rootsi võit 3. Põhjasõja lõpp, Uusikaupungi rahu Sõjategevus Eesti alal vaibus ning Tallinn kapituleerus, kuid kannatused eesti rahva jaoks veel ei lõppenud. Liikvel oli rootlaste sõjaväelt tulnud katk. Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni. Maal liikusid ringi sissid. Rootsi maavägi oli purustatud, kuid nende merevägi oli veel kaunis tugev ning sõda siiski jätkus veel paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus. 1721

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Vene aeg

    · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: ­ Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel ­ Säilus luteriusk ­ Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem ­ Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid ­ Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) ­ Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele ­ Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: ­ Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel ­ Säilitas siinse maa kultuuri omapära ­ Takistas kolonisatsiooni ­ Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 ­ 1796) ÜMBERKORRALDUSED: ­ 1783 ­ Balti provintside uus halduskorralkdus

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Eesti varauusaeg

    Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast ­ Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks ­ kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung ­ 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu.

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

    Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias. Tavaliselt said nendele kohtadele

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

    Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 ­ sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 ­ 1710 ­ ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 1695­97 ­ suur nälg Eestis, suri 70 000­75 000 inimest ­ viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 ­ suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august ­ sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember ­ Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Varauusaeg Eestis

    Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil ­ sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati. Palutakse abi Rootsilt, 1561-Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun