Arvutite areng 1980 - 2009 (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Arvutite areng 1980 - 2009

Tallinn 2009

SISUKORD
1.Arvutite areng 1980 – 2009........................................................................................lk.3 – 16.
2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17.

Arvutite areng
Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft . Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme , et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitut asja korraga teha. Varsti jõudsid ka koduarvutid samale tasemele kui kontoriarvutid, kasutades sama riistvara .
1980
Aeg
Koht
Sündmus
Norra
Mycron lasi välja esimese kommerts 16 bitilise arvuti Micron 2000, mida kasutati CP/M-86 operatsioonisüsteemi välja töötamiseks.
Juuni
USA
Commodore lasi välja VIC-20(müüs esimesena üle 1 miljoni eksemplari), millel oli 3.5KB kasutatav mälu, mis põhines MOS Technology 6502 protsessoril. Saadaval oli ka 5¼" disk drive (5.25"_Floppy_disk) koos kassetisalvestus süsteemiga, mis kasutas helilinte(helikassette). Saadaval oli ka arvuliselt mänge ja värviline kahekordinaadilise juhtimisega väljundseade(värviplotter), mis printis 152mm laia paberteibi peale.
Oktoober
USA
MS-DOS/PC-DOS-i operatsiooni süsteemi arendamine sai alguse.
UK
Lasti välja Sinclair ZX80, mis maksis alla 100 naela .
Jaapan
Arvutimäng Pac-Man lasti välja
1981
Aeg
Koht
Sündmus
USA
Xerox 8010 (' Star ') System oli esimene kommertssüsteem, mis kasutas WIMP-i( Windows , ikoonid menüüd, osutamis süsteemid) graafika kasutaja liideseid.
UK
Sinclair ZX81 lasti välja, sarnase hinnaga oma eelkäijale(ZX80)
August 12
USA
IBM teatas oma IBM personal arvutist. Selle disain oli algselt arvatust palju edukam ja sellest sai eeskuju hilisematele personaal arvutitele. Arvuti sisaldas MDA ( Mono Display Adapter , text only), MS-DOS 1.0, PC-DOS 1.0. Võrreldes uuemate DOS-i süsteemidega oli MS-DOS 1.0 üpris algne.
September
USA
Kujunes välja TCP/IP protokoll , mis kannab enamus informatsiooni Internetis edasi.
1982
Aeg
Koht
Sündmus
UK
Tutvustati BBC Microt-t, mis põhines MOS Technology 6502 protsessoril, see oli väga populaarne arvuti Briti koolides , kuni Acorn Archimedes välja töötamiseni.
Veebruar 1
USA
Lasti välja 80286. See rakendas uut operatsiooni resiimi. Kaitsud resiimi, mis lubas rohkem mälu, kuni 16MB.
Tutvustamisel kiireim versioon jooksis 12. 5MHz -i juures, saavutas 2.7 MIPS -i (miljonit käsku sekundis) ja sisaldas 134.000 transistorit.
USA
Compaq lasi välja IBM PC-iga ühilduva Compaq Portable -i.
USA
Lasti välja MIDI- liides (muusikariista digitaalliides), mis võimaldas ühendust muusikariistadega.
Holland , Jaapan
Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD tekkele.
Märts
USA
Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1
April
UK
Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva .
Mai
USA
IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta .
1983
Aeg
Koht
Sündmus
USA
Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti , mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori , dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle ülikallile hinnale(10 000$).
Kevad
USA
IBM XT lasti välja, millel oli 10 MB kõvaketas ja 128KB RAM, kasutas MS-DOS 2.0, PC-DOS 2.0 operatsioonisüsteemi.
Mai
USA
Lasti välja MS-DOS 2.01
Oktoober
USA
IBM andis välja IBM PCjr-i, see sobis paremini tavakasutajale, kuna oli palju odavam, kuid teised firmad pakkusid veel odavamiad alternatiive, mistõttu ei olnud PCjr väga edukas tavakasutajte seas.
Lasti välja veel ka MS-DOS 2.11 ja MS-DOS 2.25, mis sisaldas kaug-ida sümboleid.
November
USA
DNS-i (domeeninimede süsteem) tutvustati Internetile, mis koosnes 1000 võõrustajast.
1984
Aeg
Koht
Sündmus
USA
Hewlett -Packard lasi välja koheselt populaarse LaserJet printeri. Hewlett-Packar oli ka inkjet -i tehnoloogia tee rajaja.
USA
Motorola lasi välja 68020 protsessori.
Jaanuar
USA
Lasti välja Apple Macintosh, mis põhines Motorola 68000 protsessori 8MHz-l versioonil, mis võimaldas töötada RAM-iga 16MB, kuigi Apple originaalis saavutas, vaid 0.7MIPS-i ja jõudis 12KB RAM-ini. Sel oli monokroomkuvar ja oli esimene hiirega juhitav arvuti GUI-ga ( graafiline kasutajaliides).
August
USA
Lasti välja MS-DOS 3.0, PC-DOS 3.0
IBM AT lasti välja, mis toetas suurema mahuga kõvakettaid ja 1,2 MB floppy ketast .
1985
Aeg
Koht
Sündmus
Jaanuar
USA
Adobe Systems tutvustas PostScripti.
NSVL
Loodi arvutimäng Tetris Alexey Pazhitnovi poolt.
Holland
Jaapan
CD-ROM leiutati Philipsi poolt koostöös Sonyga.
USA
Lasti välja EGA (täiustatud graafika adapter), sellel oli 16 värvi ja eraldusvõime kuni 640x350.
Märts
USA
MS-DOS 3.1, PC-DOS 3.1 Oli esimene DOS-i versioon, mis võimaldas võrgu toetust.
Juuli
USA
Commodore lasi Amiga välja, mis põhines 7. 16MHz -l Motorola 68000 protsessoril. See oli esimene kodu arvuti, millel oli pre-emptive multitasking (tõrjuv multitegumtöötlus) operatsiooni süsteem ning kasutas GUI-d.
Oktoober 17
USA
Intel lasi välja protsessor 80386 DX, mille sageduseks oli 33MHz ja andmetöötlusvõime 4 Gb.
November
USA
Startis Microsoft Windows
Detsember
USA
Lasti välja MS-DOS 3.2, PC-DOS 3.2, mis toetas esimesena 3½"floppy kettaid, kuid ainult mahuga 720 KB.
1986
Aeg
Koht
Sündmus
Jaanuar
USA
Apple lasi välja täiustatud Macintosh (the Macintosh Plus), millel oli 4Mb RAM- i ja sisseehitatud SCSI (väikearvuti süsteemiliides) adapter, mis põhines NCR 5380-l.
Veebruar
UK
Lasti välja Sinclair ZX Spectrum 128. Sellel oli 128KB RAM-i
September
UK
Amstrad teatas Amstrad PC 1512-st, odavast ja võimsast arvutist. Millel oli veidi täiustatud CGA-liides (värvigraafika adapter), 512 KB RAM-i, 8086 protsessor ja 20MB kõvaketas.
November
USA
Atari tutvustas Gene Mosheri touchscreen overlay-d, eraldusvõimega 320x200.
1987
Aeg
Koht
Sündmus
USA
Connection Machine – Superarvuti , mis kasutas kuni 64 000-ndet mikroprotsessorit samal ajal, parareelse arhitektuuriga, maksimaalseks võimekuseks võis olla kuni 2 miljardit operatsiooni sekundis.
USA
Lasti välja Microsoft Windows 2
USA
Motorola lasi välja protsessori 68030.
Märts 2
USA
Lasti välja Macintosh II ja Macintosh SE. SE põhines siiski 68000 protsessoril, aga suutis kohaneda 4MB RAM-ga ja oli SCSI adapter.
Macintosh II põhines uuemal Motorola 68020 protsessoril, mis jooksis 16MHz-l ja saavutas 2.6MIPS-i.
USA
Commodore lasi välja Amiga 500 ja Amiga 2000.
Aprill 2
USA
IBM tutvustas PS/2 Systems-it.
USA
IBM lasi välja VGA (videograafika maatriks), mis disainiti PS/2-le.
USA
IBM lasi välja MCGA (Multicolor Graphics Adapter).
USA
IBM tutvustas graafikakaarti 8514/A. See oli graafikakaart , millel oli oma enda protsessor, mis aitas kiirenda tavliste objektide joonistamist, mis leevendas CPU (keskprotsessorit sisaldav töötlusseade) töökoormust.
Aprill
USA
Lasti välja MS-DOS 3.3, PC-DOS 3.3
August
Kanada
Lasti välja AD-LIB helikaart .
Oktoober-november
USA
Lasti välja Compaq DOS (CPQ-DOS) v3.31, mis loodi kohanemaks 32Mb diskiga.
1988
Aeg
Koht
Sündmus
Arendati välja esimene optical chip (optiline kiip ), mis kasutab valgust elektri asemel, et suurendada andmetöötlus kiirust.
USA
IBM-i poolt toodi turule WORM (Write Once Read Many times ).
Juuli-august
Lasti välja PC-DOS 4.0, MS-DOS 4.0
See versioon peegeldas riistvara mahukuse tõusu, toetades kõvakettaid kuni 2GB ja EMS (ekspandmälu spetsifikatsioon ) mälu.
Oktoober
USA
Macintosh IIx released . It was based on a new processor, the Motorola 68030. It still ran at 16 MHz but now achieved 3.9 MIPS. It could be expanded to 128 MB of RAM.
Lasti välja Macintosh IIx, mis põhines uuel Motorola 68030 protsessoril, kuid ikka jooksis 16MHz-l, aga nüüd saavutas 3.9 MIPS-i ja suutis laieneda kuni 128MB RAM-ini.
November
USA
Lasti välja MS-DOS 4.01, PC-DOS 4.01, mis parandas enamiku eelmise 4.0 versiooni vigu.
1989
Aeg
Koht
Sündmus
Šveits
Tim Berners -Lee leiutas World Wide Web-i ehk www.
Jaanuar
USA
Apple Computer Macintosh SE/30 lasti välja. Sellel oli monokroomkuvar, kuid oli sobitati uuele 68030 protsessorile.
Aprill 10
USA
Intel lasi välja 80486DX, mis sisaldas 1.2 miljonit transistorit. Välja laske ajal kiireim versioon jooksis 25MHz-l. Hilisemad versioonid nagu DX/2 jaDX/4 saavutasid kiiruse kuni 120MHZ-i.
September
USA
Apple lasi välja Macintosh Portable-i, mis oli esimene notebook arvuti MAC, mis kasutas vana originaal 68000 protsessorit, kuid nüüd jooksis 16MHz-i juures ja saavutas 1.3MIPS-i.
November
Singapur
Creative Labs lasi välja Sound Blaster Card-i (helikaardi).
1990
Aeg
Sündmus
Motorola andis välja 68040
Märts
Lasti välja Macintosh IIfx, mis põhines 40MHz-l 68030 versioonil ja saavutas 10MIPS-i. Sellel oli ka kiirem SCSI adapter, ülekande võimega 3.0 Mbit/s.
Mai 22
Tutvustati Windows 3.0-i Microsofti poolt, sellel oli multitegum süsteem, mis ühildus MS-DOS-iga.
Juuni
Commodore lasi välja Amiga 3000, esimese 32- bitise Amiga, sellel oli Motorola 68030 protsessor ja uuendatud ECS (veaparanduskood) kiibistik. Amiga operatsiooni süsteem 2.0 lasti välja koos A3000-ga.
Oktoober
Lasti välja Macintosh Classic, mis oli identne asendus Macintosh Plus-ile aastast 1986. Tuli ka Macintosh Iisi , mis jooksis 68030 protsessoril sagedusega 20MHz-i ja saavutas 5.0MIPS-i ning oli 256 värviga video adapter.
November
Lasti välja Macintosh LC, mis jooksis 68020 protsessoril sagedusega 16MHz-i ja saavutas 2.6 MIPS-i ning millel oli veidi täiustatud SCSI adapter ja 256 värviga video adapter.
Multimedia PC (MPC) Level 1 spetsifikatsioon ilmus firmade nõukogus koos Microsoft and Creative Labsiga. See määratles miinimum standardid Multimedia IBM PC-ile. MPC level 1 spetsifikatsioon nõudis algul 12 MHz 80286 microprocessorit, seda versiooni parandati hiljem ja see nõudis 16 MHz 80386SX microprocessorit kui 80286 loeti ebapiisavaks. See vajas CD-ROM drive suutmaks töötada kiirusel 150 kB/s Audio CD väljundit. Firmad said peale väikest tasu kasutada MPC logot oma toodetel .
1991
Aeg
Sündmus
Borland omandas Ashton- Tate korpuratsiooni and Dbase programmi.
Phil Zimmermann lõi avaliku võtme krüptimise programmi PGP koos programmi lähtetekstiga, mis kiiresti ilmus Internetis.
Aprill 22
Intel 80486 SX lasti välja, olles odavam alternatiiv 80486 DXile, võtme erinevuseks oli FPU (ujukomaplokk) integreerituse puudumine.
Mai
Creative Labs tutvustas Sound Blaster Pro helikaarti.
August
Sündis Linux -i tuum Linus Torvaldsi poolt. Linux-ist on saanud üks enim kasutatavaid Unix liiki operatsiooni süsteeme, mis jookseb eri tüüpi arvutitel.
1992
Aeg
Sündmus
Philips tutvustas CD-i mängu konsooli .
PowerPC 601, arendati välja IBM-i poolt. Lasti välja Motorola ja Apple Computer. See oli esimene generatsioon PowerPC protsessoreid.
Aprill
Tutvustati Windows 3.1
Mai
Loodi Wolfenstein 3D id Software-i poolt.
Juuni
Creative Labs tutvustas Sound Blaster 16 ASP-i.
Oktoober
Commodore International lasi välja Amiga 1200 ja Amiga 4000. Mõlemal masinal oli täiustatud arhitektuuri graafika kiibistik. Amiga 1200-l oli 14MHz-ne 68020 protsessor, samas Amiga 4000-l oli 25MHz-ne 68040.
November 10
Digital Equipment Corporation tutvustas Alpha AXP arhitektuuri ja Alphal põhinevaid DEC 3000 AXP tööjaamu, DEC 4000 AXP osakonna servereid ja DEC 7000 AXP enterprise servereid.
1993
Aeg
Sündmus
Kaubaturujastel lubati pakkuda Internetiühendusi eraisikutele. Selle kasutusala suurenes, tänu uuele kasutajaliidesele, tagatud World-Wide Webi ja NCSA Mosaici poolt.
Imus esimene veebiajakiri Virtual Journal, aga sellel polnud kaubanduslikku edu.
Loodi arvutimäng Doom id Software poolt. Personaalarvutit hakati lugema tõsiseks mängumasinaks.
Novell ostis Digital Researchi, DR-DOSist sai Novell DOS.
Märts 22
Intel lasi välja Pentium protsessori, 60 ja 66MHz-ise versiooni. Pentiumil on üle 3.1 miljoni transistori ja võib saavutada 100MIPS-i. Juhtiv arendaja oli Vinod Dahm.
Mai
Tutvustati MPC Level 2 spetsifikatsiooni. See oli disainitud taasesitamaks 15 kaadrit/s windowsis 320x240 pikslit. Võtmeerinevuseks on nõue CD-ROM drive kiiruseks 300 kB/s.
Juuli
Lasti välja Windows NT 3.1 toetamaks 32-bit programme.
Detsember
MS-DOS 6.0, millel oli kõvaketta kompressiooni programm DoubleSpace
1994
Aeg
Sündmus
Ilmus palju arvutimänge, nagu Command & Conquer , Alone in the Dark 2, Theme Park, Magic Carpet , Descent and Little Big Adventure .
Peter Shor kavandas algoritmi , mis laseb kvantarvutitel kindlaks määrata suure hulga täisarve kiiremini. See on esimene huvitav probleem, mis lubas kvantarvutitele imepärast kiirendust ja seepärast tekitas palju huvi kvantarvutite vastu.
Kirjutati Netscape Navigator 1.0 alternatiiv brauserina NCSA Mosaici jaoks.
Lasti välja Motorola 68060 protsessor.
Märts 7
Intel lasi välja 90 & 100MHz-ise versiooni Pentium protsessorist.
Märts 14
Linus Torvalds lasi välja 1.0 Linux tuuma.
Aprill 29
Commodore International kuulutas pankroti.
September
Lasti välja PC-DOS 6.3 IBM-i poolt, millega oli kaasas uus kokku köidetud tarkvara Stacker ja anti-viiruse tarkvara.
Oktoober 10
Intel lasi välja 75MHz-ise versiooni Pentiumist.
1995
Aeg
Sündmus
Märts
Linus lasi välja Linux tuuma v1.2.0 (Linux 95).
Märts 27
Intel lasi välja 120MHz-ise versiooni Pentium protsessorist.
Mai 23
Sun Microsystems teatas esimest korda Javast SunWorld konverentsil .
Juuni 1
Intel lasi välja 133MHz-ise versiooni Pentium protsessorist.
September 1
Sony lasi välja esimese Playstation konsooli, tänaseks on neid müüdud üle saja miljoni.
Oktoober 3
Be Inc. Lasi välja BeBox-i, millel oli kaks PowerPC 603 protsessorit ning jooksis 66MHz-i juures ja oli uus operatsiooni süsteem BeOS .
November 1
Lasti välja Pentium Pro. Tutvustamisel see saavutas taktisageduseks kuni 200MHz. See oli esimene ümberehitatud mudel ümber Intel P6 arhitektuuri, hiljem kasutati Pentium II, Pentium III, Pentium M, Core and Core 2 protsessorites. See saavutas 440 MIPS-i ja koosnes 5.5 miljonist transistorist.
November 6
3dfx lasi välja Voodoo graafikakaardi, esimese 3D kiirendaja tarbijale. Suuteline esitama tseene reaalajas kõrgel resolutsioonil.
Detsember
Netscape alustas JavaScripti arendamisega.
1996
Aeg
Sündmus
Ilmus arvutimäng Quake , esitledes tarkvara ja riistvara suurt arengut peale arvutimängu Doom loomist.
Jaanuar
Ilmus Netscape Navigator 2.0, mis oli esimene brauser toetamaks JavaScripti.
Jaanuar 4
Intel lasi välja 150 ja 166 MHz-ise versiooni Pentium protsessorist.
Aprill 17
Toshiba lasi välja ,,Libretto” sub-notebook-i, mis oli väikseim välja lastud arvuti.
Juuni 9
Ilmus Linux 2.0, mis oli arenenud märgatavalt rohkem, kui eelmised versioonid, mis esimesena toetas arvukaid arhitektuure. See oli ka esimene stabiilne tuum, toetamaks SMP-d (sümeetriline multitöölus) tuumamudeleid ning palju muud.
Juuli 4
Hotmail, loodi Sabeer Bhatia and Jack Smithi pool.
Juuli 14
Ilmus esimene avalik versioon Operast, version 2.1 Windowsile.
Oktoober 6
Intel lasi välja 200 MHz-ise versiooni Pentium protsessorist.
1997
Aeg
Sündmus
Tänu " Grand Theft Auto" ja "Quake 2" mängudele hakkasid graafikakaartide standardid pidevalt tõusma ja ei saanud enam ilma 3D graafika kaardita.
Jaanuar 8
Intel lasi välja Pentium MMX (166 and 233 MHz versioonid) koos MMX käskudega suurendamaks jõudlust töötates multimeedia rakendustega.
Mai 7
Intel lasi välja Pentium II protsessori (233, 266 ja 300 MHz-sed versioonid).
Mai 11
IBMi Deep Blue oli esimesene arvuti, mis lõi males maletšempionit Garry Kasparovit.
Juuni
Intel lasi välja 233 MHz-ise Pentium MMX-i.
September
Ilmus Internet Explorer 4.0.
1998
Aeg
Sündmus
Veebruar
Intel lasi välja 333 MHz Pentium II protsessori. Need protsessorid kasutasid uut 0.25 mikromeetrist tootmisprotsessi, mis lubas neil joosta kiiremini ja genereerida vähem kuumust.
Märts
Be Inc. lasi välja BeOS R3. See oli esimene versioon BeOS, mis oli suuteline x86 PCd sama hästi kui PowerMacs.
Juuni 25
Microsoftilt ilmus Windows 98.
1999
Aeg
Sündmus
Jaanuar 25
Lasti välja Linux Kernel 2.2.0. Linux-it kasutas sellel hetkel umbes 10 miljonit inimest.
Veebruar 22
AMD lasi välja K6-III taktisagedusega 400 ja 450MHz-sed protsessorid, mis koosnes umbes 23-st miljonist transistorist ja vajas emaplaate, mis kasutasid Super Socket 7 pesa.
August 31
Apple lasi välja PowerMac G4, mille töö tagas PowerPC G4 kiip Motorola poolt.
Sobis 400 MHz, 450 MHz and 500 MHz versioonidele. Apple väitis, et see on esimene personaalarvuti, mis on suuteline tegema üle miljardi ujukoma operatsiooni sekundis.
November 29
AMD lasi välja Athlon protsessori taktisagedusega 750 MHz.
2000
Aeg
Sündmus
Jaanuar 19
Transmeta lasi välja Crusoe protsessori, mis oli mõeldud eelkõige sülearvutitele, kuna tarbis vähe elektrit, olles võrdväärne Pentium II protsessorile.
Veebruar 17
Windows 2000 lasti ametlikult välja.
Märts
Be Inc. lasi välja BeOS R5 PowerPc ja x86 jaoks, mis oli esimene BeOS x86 jaoks.
Märts 4
Sony poolt lasti välja Playstation 2.
Märts 6
AMD laseb välja Athlon protsessori taktisagedusega 1.0GHz.
Märts 8
Intel lasi välja väga limiteeritud tarvikud 1 GHz Pentium III kiibile.
November
Pentium 4 lastakse Inteli poolt välja.
2001
Aeg
Sündmus
Jaanuar 4
Ilmus Linux tuum versioon 2.4.0.
Märts 24
Apple lasi välja Mac OS X, mis andis viimaks Mac-le stabiilsed eelised kaitstud mälu arhitektuuri ja paljude täiustustega, näiteks tõrjuv multitegumtöötlus.
Oktoober 25
Microsoftilt imus Windows XP, mis tugines Windows 2000 ja Windows NT tuumal.
2002
Aeg
Sündmus
Mai 30
Ametlikult moodustati ühinenud Linux.
2003
Aeg
Sündmus
Veebruar
NVIDIA lasi välja GeForce FX graafikakaardi.
Detsember 17
Ilmus Linux tuum versioon 2.6.0.
2004
Aeg
Sündmus
Aprill 14
NVIDIA lasi välja graafikakaardi GeForce 6800, mis oli suureks hüppeks graafikaartide seas, võrreldes teiste graafikaardidega turul sellel hetkel oli GeForce 6800 tootlikus 100% suurem. Mõni nädal hiljem toob ATI turue X800, mis on võrdväärne GeForce 6800-ga.
November 9
Lasti välja Mozilla Firefox 1.0, Microsoft Internet Exploreri suurim konkurent peale Netscape Navigatorit.
2005
Aeg
Sündmus
Aprill 29
Apple Computer laseb välja Mac OS X v10.4 Apple Macintoshi jaoks.
Juuni 1
AMD alustab esimese dual-core 64-bitise lauaarvuti protsessori Athlon 64 X2 turustamist.
Juuni 6
Apple teatab, et hakkab kasutama Inteli protsessoreid oma uutes Macintosh arvutites.
November 22
Microsoft annab välja oma mängukonsooli Xbox 360.
2006
Aeg
Sündmus
Jaanuar 10
Apple Computer tutvustab MacBook Pro-d, nende esimest Inteli põhist dual-core mobiilset arvutit, tuntud kui iMac .
Juuni 19
Teadlased loovad eksperimentaal protsessori, mis suudab töötada 350GHz juures toatemperatuuril.
Juuli 27
Intel tutvustab Core 2 protsessoreid, sellega lõpetades Pentiumi nime kasutamise.
November 17
Sony laseb välja mängukonsooli PlaySation 3.
November 19
Nintendo laseb välja mängukonsooli Wii.
2007
Aeg
Sündmus
Jaanuar 30
Microsoft Corporation annab välja Windows Vista.
Oktoober 26
Apple laseb välja Mac OS X (10.5).
2008 – 2009
Hetkel info puudub.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_computing_1980–1989

http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_computing_1990–1999

http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_computing_2000-2009

http://aare.pri.ee/dictionary.html (tõlkeks)

,,Arvutikasutaja sõnastik” Vello Hanson ja Arvi Tavast (tõlge ja mõisted)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Fesherman Õppematerjali autor

Referaat arvutite arengu kohta aastatel 1980 kuni 2009.
Wikipediast ümber tõlgitud

arvutid tarkvara areng riistavara 1980-2009 1980 1990 arvuti 2009 2000

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Operatsioonisüsteemide alused

...................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste.

Operatsioonisüsteemid

doc

Operatsioonisüssteemide Referaat

Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste.

Informaatika

doc

Operatsioonisüsteemide ajalugu

Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda operatsioonisüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest.

Operatsioonisüsteemide alused

doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

asennattavaa failisüsteeme, ja versioonid 3.1 ja 3,51, NT võiks paigaldada ka DOS's FAT või OS / 2's HPFS failisüsteeme. Uuemad versioonid võiks paigaldada FAT32 partitsiooni, et valida juhtudel, sealhulgas Vista versioonides. Windows Vista ja Windows 7 nõuavad FAT32 partitsiooni boot EFI põhinev süsteem. 1.5.1.Arendamine Microsoft otsustas luua kaasaskantav operatsioonisüsteemi, mis on kooskõlas OS / 2 ja POSIX toetada ja koos multi oktoobris 1988. Kui areng algas novembris 1989, Windows NT pidi olema tuntud OS / 2 3.0, kolmas versioon operatsioonisüsteemi poolt ühiselt välja töötatud Microsoft ja IBM . Et tagada liikuvus, esialgne areng oli suunatud Intel i860XR RISC protsessor , üleminek MIPS R3000 aasta lõpus 1989, ja siis Intel i386 1990. Microsoft jätkus ka paralleelne arendamine DOS-põhine ja vähem ressursi -nõudlik Windows keskkond, mille tulemuseks vabastamist Windows 3,0 mai 1990. Windows 3 oli lõpuks nii edukaks, et

Microsofti operatsioonisüsteemid

doc

Operatsioonisüsteemid

Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest.

Ettevõtte infosüsteemid

doc

Infotehnoloogia

Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC

Informaatika

doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999

Informaatika

doc

Arvutite protsessorid

rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Keskseadme kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. "Meeleorganiteks" on keskseadmele juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena. Kõigepealt tuleb käsk välja lugeda mälust, panna siis erilisse käsuregistrisse ja deÅ

Informaatika

Rohkem sarnaseid