Jutuke - Õunkübarad
Õunkübarad
K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid
umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus
oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud,
seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem
nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis
lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem
maitsnud kui kestahes teine temaealine poiss.
Teiste seas põrnitses neid huviga kaks üleni rohelisse rüütatud meest, kuldsed õunad kõrge
torukübara servadest välja kasvamas. Nende punakad lokkis juukseotsad olid sassis ja
tumedad silmad uudishimu täis. Eriti köitis neid tütarlaps, sest oma lugematu arv aastatega
polnud nad temasarnast veel näinud.
,,Sora?"
,,Võtame."
Nad astusid lige...