Õppepuhkus ja selle võimaldamine. Koostas: Martin Aulik Õppepuhkus on reguleeritud nii töölepingu seaduses kui täiskasvanute koolituse seaduses. Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks. Koolitustel osalemiseks on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva. Kui kasutad õppepuhkust kõrghariduse omandamiseks, siisTaseme- ja tööalase koolituse eest tuleb tööandjal maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud 10 kalendripäeva ulatuses saab töötaja võtta tasustamata puhkust. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale õppepuhkust täiendavalt 15 kalendripäeva, mis tuleb tasustada töötasu alammäära ulatuses (miinimumpalka). Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Säilib õigus iga-aasta...
Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõestada, siis makstakse kollektiivlepingus kokkulepitud summa või sarnase töö eest sarnastel...
annaabi.ee 
