Balti riikide poliitiline ajalugu
kuningas. Teine poeg, Vaga Kazimierz suri 1484.aastal 25-aastasena, kellest sai hiljem
Leedu ja Poola kaitsepühak. Järgmine poeg JAN OLBRACHt sai Poola kuningaks,
neljas poeg ALEKSANDER aga valiti 1492.aastal Leedu suurvürstiks. Sealtpeale oli
Poola kuningas ja Leedu suurvürst alati üks ja sama isik. (Aleksander ainuke Vilniusse
maetud Poola kuningas)
- Aleksandrile järgnes tema vend ZYGMUNT, hüüdnimega Vana. Zygmunti
valitsemisaja tähtsündmus oli 1520.aastal vastu võetud esimene riiklik õiguskogu,
Leedu STATUUT, mis oli kirja pandud ruteeni keeles. Zygmunt abiellus Itaalia
vürstitari Bona Sforzaga, kes tõi Leetu renessansi mõjud ning õhutas Jagelloonide
plaane Kesk-Euroopa Habsburgide vastu. Samal eesmärgil kuulutas ZZ.oma poja
ZYGMUNT II AUGUSTI 1529.aastal Leedu suurvürstiks ja aasta hiljem Poola
kuningaks. Z.II.A hakkas Leedus valitsema 1544