Kordusnivelleerimised
1936. a hakati arendama täpse nivelleerimise võrku (728 km), mis rajati kõrgtäpse
nivelleerimise polügoonide sisse.
Kolmanda nivelleerimise käigus teostati lisaks põhikäikudele (mandril 6 ja saartel 2
polügooni) nivelleerimisi ka maapinna lokaalsete liikumiste uurimiseks
geodünaamilistel polügoonidel (ca 550 km).
2. Milline oli nivelleerimise metoodika esimese kordusnivelleerimise perioodil?
Nivelleerimisel kasutati optilise mikromeetriga täppisnivelliire Zwiss III ja Zeiss A.
Lattideks olid 3- meetrised invarlindiga nivelleerimislatid. Nivelleerimisel nivelleeriti
sidepunktide keskelt nn. ühildamise meetodil. Kaugus instrumendist latini oli 50 m ning
see määrati kas mõõdulindi või trossi abil. Edasi- ja tagasikäikude lubatud vahe võis
jääda ± 1,5 mm/km ning põhi- ja abiskaalade lugemite erinevus ei võinud ületada 0,4
mm.
3. Milline oli nivelleerimise metoodika teise ja kolmanda kordusnivelleerimise
perioodil?
annaabi.ee 
