Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala poolt ettemääratus ja kirik ei saa inimese saatust suunata. Sellega vabastas Calvin inimesed katoliku kiriku sõltuvusest. Seni oldi veendunud, et õntsaks saab vaid kiriku abiga näiteks: indulgentside ostmisega. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Ta
Henry 8- Ta oli anglikaani kiriku pea ja ta võitis paavsti poolehoiu, kuna esines lutherluse vastu oleva terava kõnega. Thomas More- sattus vastuollu Henry 8, kes lasi ta vangistada ja seejärel hukata. 1520a.- Sellest aastast tegutses U.Zwingli usuuuendus keskuses. 1531.a- puhkes sõda katoliiklaste ja reformlaste vahel 1534.a- Henry 8 kuulutas end Inglismaa kiriku peaks. Tekkis anglikaani kirik 1553a.- Tuli võimule Maria Tudor. 1558-1603a.- valitses Inglismaa kuninganna Elisabeth 1 1.Zwinglil oli järsk õpetus. Ta nõudis selgust ja lihtsust eluviisi. Ta soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Jumalateenistus asendati piibli lugemisega. Calvin nõudis töökat ja lihtsat eluviisi 2. Nii Lutheri, kui ka Calvini ja Zwingli õpetuses oli piibel tähtsal kohal. 3. Jumalik ettemääratus tähendab seda, et jumal olevat juba enne inimese elu otsustanud kes saab õndsaks ja kes satub hukatusse. Tõenduseks, et jumal inimese on välja valinud oli see,
eemaldatakse maale ja skulptuure, lihtsustatakse jumalateenistust ning orelimängu pidi asendama koguduse laul. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha kasutatid heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine ja palgasõdurlus. Reformatsioon Zürichis ei puudutanud üksnes religiooni: raad korraldas Zwingli nõuandel ümber kooli, kiriku ja abielu ning andis välja komblusseadusi. Zwinglil ei olnud poliitilist ametit, kuid tal suur mõju, sest raad teadis, et rahvas võtab tema jutlusi kuulda. Teoloogilisest küljest kujunes Zwingli ja Lutheri suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda- Zwingli ei käsitanud armulauda leiva ja veini Kristuse ihuks ja vereks muutumise või Kristuse kohalviibimise aktina, vaid püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Protestantlikud kantonid lõid omaette liidu ja valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi
annaabi.ee 
