Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
protestantliku eetikaga läbi põimunud.
,,Selleks et kapitalismi nõudeid järgiv elulaad pääseks ülemvõimule, pidi ta kuskilt pärinema,
ja mitte isoleeritud indiviidide tegevusest, vaid tervetele inimrühmadele omasest eluviisist,"
kirjutas ta oma 1905. aastal oma tähtsaimas teoses ,,Protestantlik eetika ja kapitalistlik
vaimsus". Viimase all mõistis ta kogumikku ideedest ja kommetest, mis soosivad
ratsionaalset püüdlust majandusliku kasu poole (nn. zweckrational). Kuid mitte mingil juhul
ei rajatud kapitalistliku ühiskonnamudelit algselt kasumiihalusele, väitis Weber. Hoopis
vastupidi, selle tõukejõuks sai antikapitalistlik puritaanlik retoorika, mis jutlustas maisest
saamahimust eemale hoidumist.
Esmapilgul näib katoliikliku hierarhia lõhkumine ning järjepidev manitsemine hüvedest
loobudes oma ametile (kutsumus e. Beruf) pühenduma tõepoolest protestantlust kapitalismist
eemale tõrjuvat