Holokaust
läksime, ilmus üks saksa sõdur ja küsis, ega kedagi Karlsbadist ei ole. Näidati minu peale ja ta tuli minu
53
juurde ning küsis, kas mul süüa on ja kas ma midagi söögiks tahan. Ma kartsin, aga ta tuli järgmisel päeval
ja tõi mulle leiba. Üks haavatud sõdur, kes oli rindelt Tallinnasse ravile saadetud, tõi Zuzana Fallekovále
süüa:“ […] Palju süüa polnud tal tuua, aga sellest, mis tal oli, tõi ta poole alati mulle.
[…] Naised saksa ešelonist leidsid organisatsiooni Todt ehitustööliste hulgast kaasmaalasi Frankfurdist
ja Düsseldorfist, kes vahendasid nende sidemeid lähedastega ja nii mõnigi kord õnnestus nende kaudu ka
pakikene saada. Mõned „ehitusjärelvalvena“ tegutsevad saksa töölised tundsid naistele kaasa ja aitasid
neil toiduaineid hankida