Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
targaks." (LAO-ZI 2005:21)
Siin märkame pea samasugust nägemust kui Jungil - asjad, olukorrad ja inimesed on oma
loomult ambivalentsed ning esialgu kurjana tunduv võib ometi pöörduda heaks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et taoismi mõjud Jungi kontseptsioonidele on tõenäolised.
Kosmoloogia plaanis on mitmeid ilmseid sarnasusi (Ajatust Esmasest Printsiibist väljub
Olemine, mis omakorda jaguneb kaheks Erisuseks ning annab maailmale näo), kuigi Jungi hea
ja kurja käsitlus on palju ,,zurvanistlikum". Märkimisväärne on see, et nii Tao kui Pleroma on
mõlemad ebaisikulised, algühtsust sümboliseerivad printsiibid, mis eelnevad jumalatele.
Erinevus seisneb selles, et kui taoismi Yin ja Yang ei ole isikulised, siis Jungi hea ,,jumal-
Päike" ning kuri ,,jumal-Kurat" on väga selgelt isiksustatud. Soterioloogilises plaanis on Jungil
ainus tee eristumine ehk individuatsioon, taoismil aga vastupidiselt ühinemine taoga. Mõlemale
annaabi.ee 
