Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
5.3. Võrdlus iraani usundiga
5.3.1. Zoroastrism
Kõigepealt tuleb selgitada, et iraani ehk pärsia usundi all peetakse tavakäsitluses silmas
dualismi. Terminit ,,iraani usund" kasutan siinkohal koondnimetusena, kuivõrd see on aja
jooksul läbi teinud mitmeid küllaltki olulisi muutusi ning pole kunagi olnud oma olemuselt
homogeenne nähtus. Võib eristada varajast arengujärku, usundit peale Zoroastrit (Zarathustra)
ehk zoroastrismi (mazdaismi) ning eraldi nähtusena zurvanismi.
Ka allikad, mis iraani usundist informatsiooni annavad, ei ole kaugeltki ühesed.
Protousundi (varase usundi) poolt esitatud kosmogooniline areng näib olevat toimunud
järgmiselt: Mitteolemisest ehk Ühest ehk Viimsest Reaalsusest (sarnaneb juba eespool
vaadeldud taole või Jungi Pleraomale), kerkis esile Olemine ehk Kosmos (Spihr), mis sai
piiritletud, lõpliku Aja kehaks. (Ehk siis - aeg saab eksisteerida vaid mateeria ehk Olemise
korral)
annaabi.ee 
