ruttas kevandusse ja kaevas seal terve päeva. Õhtul puhkamiseks maha istudes nägi ta ühte meest enda poole tulemas. ''Mees, ta tahab mind kindlasti vägistada,'' taipas Tumemustake koheselt, ning valmistus vägistamist täpse kirkahoobiga preventeerima. ''Tervitus'' tutvustas ta ennast ''vabandust tülitamast, kuid ma otsin siin üht kurjategijat taga, kes oma juudist naabrimeest lolliks sõimas. Ega te teda näinud pole? Peidab end minu eest juba aastaid, raibe.'' ütles Zuroff ning lõgistas AK47 lukku. ''Ei, kahjuks ei ole'' lausus Tumemustake, ise samal ajal 10.000 kroonisele vaevatasule mõteldes, ''kuid äkki otsiks koos edasi, ma kutsuks oma sõbrad kääbused, ka appi?'' Zuroff nõustus, Mõne aja pärast nad ta ka leidsid, ning lõid ta mättasse. Tumemustake ning Zuroff abiellusid ning kui nad surnud pole otsivad ja hävitavad nad ka teisi juudivihkajaid tänase päevani. :)
arvate. 4. Arutlege, kes ja millal võib inimest süüdi mõista. Kas käsutäitjatel nagu Karl oli mingeid valikuvõimalusi? Kas neile tohib andestada või mingil juhul ei tohi mitte? Põhjendage. 5. Dalai laama on avaldanud arvamust, et andestada võib, aga see ei pea tähendama unustamist. Arutlege, mis eristab andestust ja leppimist? 6. Koolikaaslaste kiusamise korral jäädakse tihti vaikivaks eemalseisjaks. Mida selline vaikimine teie arvates tähendab? Efraim Zuroff New Yorgi Brooklyni linnaosas üles kasvanud Efraim Zuroff äratas rahvusvahelist tähelepanu 1980. aastate teisel poolel, kui ta siirdus Simon Wiesenthali Keskuse juhiks Iisraelis. Oma kogemustest natslike sõjaroimarite kütina on Efraim Zuroff kirjutanud raamatu „Occupation:
annaabi.ee 
