Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel. Peale selle muudavad fotod ajakirja atraktiivsemaks. Televisioon võib olla nii õpetlik ja hariv kui ka lastele halvasti mõjuv ning kujundada noortele inimestele eeskujusid. Poisid näiteks fantaseerivad ennast sama vapraks ja tugevaks kui Sylvester Stallone
Nii on periodiseerimisel tähtis, kas vaadetakse universaalseid nähtusi või vastupidi erinevusi, seda, mis on antud maa ajakirjanduse arengus unikaalne. Diskussioonides ajakirjanduse ajaloo periodiseerimise üle tulevad kõige paremini põhjendatud elementidena arvesse: 1) tootmise tehnoloogia ja majanduslikud tegurid 2) poliitilised tegurid (sõna- ja trükivabadus ühelt poolt ning ajakirjanduse seotus poliitiliste jõududega teiselt poolt) 3) zurnalism e ajakirjanduses kasutatavad spetsiifilised võtted info vahendamiseks ja lugejate mõjustamiseks. Periodiseerimise võimalused Mida periodiseerimisel aluseks võtta? Periodiseerimisel saab aluseks võtta poliitiliste süsteemide muutumisi. Kui mõtleme sel viisil Eesti näite läbi, siis võiks ju jaotada tsaari-aegseks, revolutsioonide aegseks ja nende vahepealseks, iseseisva riigi, okupatsioonide aegseks ja järgseks ajakirjanduseks.
annaabi.ee 
