Areneb eneseteadvus- tekivad mured ja konfliktid. Teismelisele tundub, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada ja tulevik on ebaselge. (V. Maanso, R. Selg ,,Laps on jõudnud murdeikka", 1976). Noorukiiga Kuues eaperiood on noorukiiga. See toimub aastatel 16-22. Murde- ja noorukiiga ei ole piiritletud. Noorukieas hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine-püütakse leida iseennast. Saavutatakse iseseisvus. Nooruk hakkab juurdlema filosoofiliste probleemide üle. (V. Zukovskaja ,,Vestlusi kasvatusest", 1979). Noor hakkab kahtlema paljudes küsimustes- kelleks ta tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kujuneb välja terviklik ego-indentiteet. Oluline on, et noorub loob lähedase sideme teise inimesega . Kui seda luua ei suuda, võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Raugaiga Seitsmes eaperiood on raugaiga. See esineb aastatel 75-90. Sellele järgneb pikaealisus, mis on siis alates 90. eluaastast
tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Zukovskaja, ,,Vestlusi kasvatusest", lk.47). Selleks, et lapsega ühine keel leida, tuleb teha kompromisse ning eelkõige peab nooruk teadma, et võib vanemat usaldada, kui usaldust ei ole, siis ei ole mitte midagi. Sel muutuste perioodil tahab noor proovida uusi asju, julgen väita, et tänapäeval on suureks probleemiks alkoholi ning tubakatoodete tarbimine. Tarbimise ajendiks ei ole lõpuks enam isiklik uudishimu vaid ka soov kaaslastele meelepärane olla
annaabi.ee 
