Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete- vahel esineb zud äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme. Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har Us Nuur. 7 3. Rahvastik 8 4. Majandus Kogu rahvatulu (GNI) USD 1,8 mrd (2005)
• Volga rahvad — ersa-mordvalased, mok˘sa-mordvalased, marid e t˘seremi˘sid • Permi keeled — udmurdid, sürjakomid, permikomid Altai keelkond 1. Türgi-Tatari rühm — türklased, tatarlased, ba˘skiirid, kasahhid, kirgiisid, usbekid, turkmeenid, aserid (kaukaasiast), dolgaanid, jakuudid 2. Mongoli rühm — mongolid, kalmõkid, burjaadid 3. Tunguusi-Mand˘zu rühm — evengid, eveenid, nanid, ult˘sid, mand˘zud (kirde Hii- nas, c´ a 4 milj) Semiidi-Hamiidi keelkond 1. Semiidi rühm — akadi, foniikia, heebrea, aramea keeled. P-aafr. edelaosas, kõik välja surnud. Araabia keel (kirjad 4. saj, levis eriti seoses islami levikuga) 2. Egiptuse rühm — vana-egiptuse k, kopti k (ainult lingvistiline keel) 3. Ku˘siidi rühm — somaali jt 4. Berberi rühm — keeled Al˘zeerias ja Marokos; berberid 5. T˘saadi rühm — kesk-Aafrika, T˘saadi järve piirkond ja sellest lõunas
annaabi.ee 
