riigi tulevikku vaadata, pöördus uus juhtkond pilgud tagasi minevikku. Brežnev valis kindlama tee ning asus tegutsema järeleproovitud poliitika järgi. Sellega kerkibki esile esimene paradoks: kuidas suhtuda võimu, mis ühtaegu näiteks mõistab Stalini hukka ning järgmine liider kõigest mõned aastad hiljem asub sama meest osaliselt rehabiliteerima. Kas 1 Peter Kenez. A history of the Soviet Union from the beginning to the end. Cambridge University Press, 1999, lk. 215-216. 2 Vladislav Zubok. Luhtunud impeerium: Nõukogude Liit külmas sõjas alates Stalinist kuni Gorbatšovini. Tänapäev, 2010, lk. 256. see oli Brežnevi kindel läbimõeldud plaan või oli ta lihtsalt režiimi vang ning pidi oma otsused tegema lähtudes ideoloogiast? Henry Kissinger on selle kohta öelnud, et „Nõukogude liidrid vajasid kirglikku usku süsteemi, millele nad võlgnesid oma karjääri.“ 3 Impeeriumi
annaabi.ee 
