Partei esimesel sekretäril, kelleks sisuliselt juba aastast 1941 oli Nikolai Karotamm. 11 KASUTATUD KIRJANDUS RAAMATUD 1) L. Mälksoo. Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a 1991. a ja pärast 1991. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, lk 136138. 2) Katke J. J. Zubkova raamatust 3) M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" Tallinn 1995 "Avita" 4) J. Aare. Fosforiidisõda 19711989. Tallinn, 1999, lk 21. INTERNET 1)http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/K %C3%BClm_s%C3%B5da_ja_Eesti/ 2)http://www.estonica.org/et/Ajalugu/19451985_N %C3%B5ukogude_periood/Eesti_NSV_kui_N%C3%B5ukogude_liiduvabariik/ 3) http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N %C3%B5ukogude_periood/Vastupanu_re%C5%BEiimile/ 4) http://www.estonica
kommunisdike parteide keskkomiteed. Sellega lõppes nii Eesti kui ka teiste Balti nõukogude liiduvabariikide sovetiseerimise esimene etapp, üleminekuaeg. Sellele järgnes uus, 1947. aasta jooksul kujunenud sovetiseerimise taktika, “mida erinevalt esimesest perioodist hakati teostama juba avaliku rõhuga ühdustamisel ja jõumeetoditel. Selle ajajärgu eripäraks olid näiteks üleminek massilisele kollektiviseerimisele, samuti repressioonide tugevnemine.” (ZUBKOVA) Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim otsustav organ oli partei kongress, mis kogunes vähemalt kord aastas. Kongress valis keskkomitee, mille pleenumid toimusid vähemalt kord nelja kuu jooksul. Pleenum valis keskkomitee büroo liikmed ja teised tähtsad partei- ametnikud. Büroo, Nõukogude liiduvabariigi tegelik võimukeskus, juhtis partei tegevust pleenumite vahelisel ajal. Bürool oli kümmekond liiget ja kolm kuni neli ilma hääleõiguseta liikmekandidaati. Büroo
annaabi.ee 
