S-orbitaal- kerakujuline Orbitaalid P-orbitaal- piklik, hantlikujuline Elektronkihtidel on alakihid S-alakiht P-alakiht D-alakiht F-alakiht S-alakiht Esimene Kõige madalama energiaga Sisaldab vaid üht s- orbitaali P-alakiht Järgneb s-alakihile Energia kõrgem kui s-alakihil Sisaldab kolme p- orbitaali porbitaalid paiknevad omavahel risti (x, y ja ztelge pidi) D-alakiht Lisandub kolmandast elektronkihist Energia kõrgem kui p- alakihil Sisaldab viite d-orbitaali D-orbitaalid on väga keeruka kujuga Seaduspärasus elektronkihtide ehituses: Igas järgmises kihis üks alakiht rohkem Igas uues alakihis 2 orbitaali rohkem kui eelmises Iga orbitaal mahutab 2 elektroni
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõig...
annaabi.ee 
