Ist iseloomustab detailide omavahelise liikuvuse või liikumise takistatuse astet. Lõtkuga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest väiksem. z (Ülekandearv u on suurema ratta ja väiksema ratta hammaste arvude suhe u=zsuurem/zväiksem.) Pinguga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest suurem. Siirdeistu puhul oleneb lõtku või pingu tekkimine detailide tegelikest mõõtmetest. Hammasülekannete iseloomustus. Hammasülekanne on kõige levinum, sest neil on suur kasutegur, kompaktsus, töökindlus,
võlliga, s.o. võllhammasrattana (joon. 278a). Väikesed terasrattad ( d a 200mm) kujundatakse da>2dv korral siledate (joon. 278b) või rummuga (joon. 278c) ketastena d p Moodul: m , p - samm, d - läbimõõt, z- hammaste arv z (Ülekandearv u on suurema ratta ja väiksema ratta hammaste arvude suhe u=zsuurem/zväiksem.) 57. Hammasülekannete iseloomustus. Hammasülekanne on kõige levinum, sest neil on suur kasutegur, kompaktsus, töökindlus, konstantne ülekandesuhe ja võimalus üle kanda väga erinevat võimsust. Puudused: võrdlemisi keerukas rataste valmistamise tehnoloogia, täpse koostamise vajadus ja suurel töökiirusel tekkiv müra. 58. Hammasratta hammaste tõrked. Hamba murdumine(joon
.. (4.1) 2 kus 1 - vedava ratta nurkkiirus, 2 - veetava ratta nurkkiirus. Rööpsete telgede korral on arvesse võetud ülekandesuhte märk: u12 = 1 ( -1) v , 2 kus v - välishambumiste arv. Näide 4.1 Ülekandearv u on suurema ja väiksema ratta hammaste arvude suhe st. zsuurem u= = / u12 / . ...(4.2) zvaiksem 4.1. Hammasülekannete ja -rataste liigitus Liigituse aluseks on pöörlemistelgede auhteline asend. Rööpsete telgede korral kasutatakse silinderhammasrattaid (joon. 5-7), kus rataste suhtelise liikumise hetkeliste tsentrite poolt moodustatud aksoidid on ringsilindrid (Aksoid - vt. p. 4.2 alguses). Lõikuvate telgede puhul - koonushammasrattad (joon. 8-10).
annaabi.ee 
