VANA-ROOMA
preestrina. See tekitas probleeme. Alustuseks hakkas mässama osa IV Leegionist, kus Gellius
Maximus kuulutas end keisriks. Teise mässu algatas III Leegion, mis ise Elagabaluse võimule
oli aidanud ja mida juhtis nüüd senaator Verus. Mõlemad mässud suruti maha ja juhid hukati,
Elagabalus jõudis oma pooldajatega pealinna sügisel 219 ja alustuseks devalveeris taas
denariuse, katmaks kulusid. Veel hullem oli Elagabaluse soosikute ja armukeste Hieroclese
ning Aurelius Zoticuse toomine õukonda, kusjuures keiser väidetavalt püüdis esimesest teha
oma troonipärijat. Ehkki ta tõi nii oma vanaema kui ema Senatisse, jäi Julia Maesa mõju oma
tütrepoja üle loodetust napimaks.
Rooma ülemklassi liikmed said uue keisrilt amnestia, ehkki üksikuid mehi pagendati
(tuntuimana jurist Gnaeus Domitius Annius Ulpianus).
Elagabaluse peamine eesmärk oli tõsta päikesejumal El-Gebal tähtsaimaks jumalaks
roomlaste panteonis