Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
Kõik, kes on lugenud ,,Vendi Karamazoveid", jäävad elu lõpuni
teadma, et üleüldist õnne pole võimalik üles ehitada, kui selle tagajärjel nutab kas või
üksainus laps.
Selle Dostojevski viimase romaani (1880) põhiteemaks on vastuolu kujutus laste ja isa vahel,
mis lõpeb enamikule nimikangelasist traagiliselt. Tegelased ja nende saatused on järgmised.
Noorim vendade on Alekseim, ta on sunnitud katkestama õpingud gümnaasiumis ning sõitma
koju. Siin kohtub ta vanakese Zossimaga ja hakkab selle õpilaseks. Ta on müstik-idealist,
usklik ning ootab mingit imet, mis ei täitu. Kannatab küllalt pettumusi ning kohtab halbu
kiusatusi, millest väljub siiski puhtana. On positiivsem vendadest, tuleviku elulootus
(A.Meissaar 1935:14).
Karamazovite peaesindaja on vanim vend Dimitri, kes on isaga läinud tülli ning lahkub
kodust. Isa kohtleb teda äärmiselt toorelt ja ebainimlikult, nii et Dimitris peaaegu kõik
inimlikud iseloomuomadused on kadunud
annaabi.ee 
