Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
Keskraamatukogude lõhkumisele (enne sõda ei jõutud), suureks kaotuseks eesti kultuurile oli
150000 köitelise, väga hästi komplekteeritud (sisaldas ka eesti kirjanduse arhiivkogu) ja sõja
ning senised okupatsiooniaastad õnnelikult üle elanud Tallinna Keskraamatukogu hävitamine
aastail 1946-1950
Korraldused venekeelse ja nõukogude ajal ilmunud eestikeelse kirjanduse kõrvaldamise kohta
tulid Moskva Glavlitilt ja need olid kooskõlas N. Liidu hetkeideoloogiaga. Näiteks Ahmatova
ja Zoshtshenko raamatute keelamine peale 1946. aasta Leningradi protsessi etc. Samuti
algatati Moskvast eri kirjandusliikide (näiteks usukirjandus) hävitamise kampaaniad. C?ldse
hakkab nende aastate keelunimekirjades domineerima nõukogude trükis. Näiteks 1952. aastal
keelati täielikult aastail 1944-1949 ilmunud eesti- ja venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade
laenutamine õpilastele ja üliõpilastele. Erihoius olid kõik esimese nõukogude
okupatsiooniaasta ja sõja ajal N