Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
mõtlemine tavaliselt on harjunud mõistma dualismi all ja arvanud selle olevat kogu iraani
usundi. Rühm zurvaniite püüdis põlistada õpetust, mille kohaselt Ohrmazdi ja Ahrimani nähti
kui Zurvan-i-akanarak`i (Lõpmata Aeg; sellest oli juttu pisut eespool) kaksikpoegi. Taoline
õpetus leidis mõningast toetust, kuid kutsus esile ortodokssete zoroastristide vastulöögi. 10.
sajandiks peale Kristust oli hereesiale tehtud lõpp ning zoroastristlikud tekstid läbisid
redaktsiooni, kaotamaks kõiki jälgi zurvanismist. (NIGOSJAN 1993:89) Päriselt see siiski ei
õnnestunud.
Kosmoloogilise legendi järgi soovinud Zurvan poega ning selle saamiseks toonud ohvreid.
Siiski hakanud ta kahtlema oma võimes järglasi saada. Ohvrite toomise eest jäänud ta ootama
head poega, kelle Zurvan nimetas Ohrmazd`iks. Kahtlemise tõttu aga eostunud ka teine poeg,
kelle ta nimetanud Ahriman`iks. Need kaksikud pidanud valima kurja ning hea vahel. Ohrmazd
annaabi.ee 
