kuni 19.sajandi lõpuni. Alates 1880.aastast kahel järgneval kümnendil, hakkasid rootsi kunstnikud taaskord tuntust koguma väljaspool riigipiire. Maalikunst Andres Zorn maalija ja skulptor, sai 1889.aastal maailmanäitusel Pariisis I preemia. Maastikumaalid, portreed, aktimaalid.Armastuse nümf (1883), Kesksuvetants (1897), President Forver Cleceland (1899). Carl Larsson kes nagu Zorngi, töötas Dalarnas ning oli üks rootslaste armastatumaid kunstnikke. Peamiselt akvarellmaalid igapäevaelust. Kujutas tihti oma pereliikmeid ning kodu Sundbornis (Ett hem). Maalinud ka freskosid ning seinamaale, töö ,,Kesktalveohver" Rahvusmuuseumis. B.Liljefors ülitäpselt loodust ning liikuvaid loomi kujutavad maalid. Eugene Jansson inspireeritud Vincent van Gogh'i töödest, lihtsad, suured geomeetrilised
19.saj lõpuni • • alates 1880.a kahel järgnevall künendil hakkasid rootsi kunstnikud taaskord tuntust koguma ka väljaspool oma riigipiiri. • maalikunst • anders Zorn- maalija ja skulptor, si 1889 a maailmanäitusel pariisis I preemia • maastikumaalid, portreed aktimmaalid • armastuse nümf (1883), kesksuvetanst(1897), ja president Grover Cleveland (1899) • Carl larsson, kes nagu zorngi töötas dalarnas ning oli üks rootslaste armastatumiad kunstnikke • peamiselt akvarellmaalid igapäevaelust • kujutas tihti oma pereliikmneid ning kodu Sundbornis (Ett hem) • maalinud ka freskosid ning seinamaale, Kesktalveohve Rahvamuuseumis • liljefors-ülitäpselt loodust ning liikuvaid loomi kujutavad maalid • eugene jansson- inspireeritud vincet van Gogh'i töödest, lihtsad, suured geomeetrilised