Zorilla
Ema hakka-
vad pojad jahiretkedel saatma kahe kuu vanustena. Nad õpivad emalt jahipidamis-nippe ja
muutuvad kiiresti täiesti iseseisvateks. Kui pikk on zorillade eluiga looduses, pole teada.
Vangistuses elavad nad kuni 5 aastat.
Zorilla on ökosüsteemis oluline putukate ja pisiimetajate arvukuse piiraja.
Zorilla liigub harilikult aeglaselt, lootes oma karvastiku värvusele, mis hoiatab vaenlasi
tema ohtliku ,,keemiarelva" eest. Kui zorillat üllatab ootamatult mõni temast palju tugevam
loom teeskleb ta sageli surnut. Väljapääsmatus olukorras ajab ta seljakarvad turri ja pöörab
ründaja poole oma tagakeha. Kui ähvardusest ei piisa, tõstab ta saba üles ja pritsib vaenlase
silma haisvat vedelikku, mille pimestav toime annab zorillale võimaluse plehku panna. On
teada juhtum, kui ülestõstetud sabaga zorilla hoidis tapetud sebrast eemale isegi lõvikarja.