Zorilla
Zorilla liigub harilikult aeglaselt, lootes oma karvastiku värvusele, mis hoiatab vaenlasi
tema ohtliku ,,keemiarelva" eest. Kui zorillat üllatab ootamatult mõni temast palju tugevam
loom teeskleb ta sageli surnut. Väljapääsmatus olukorras ajab ta seljakarvad turri ja pöörab
ründaja poole oma tagakeha. Kui ähvardusest ei piisa, tõstab ta saba üles ja pritsib vaenlase
silma haisvat vedelikku, mille pimestav toime annab zorillale võimaluse plehku panna. On
teada juhtum, kui ülestõstetud sabaga zorilla hoidis tapetud sebrast eemale isegi lõvikarja.
Zorilla kui liik ei ole ohustatud, ning teda leidub arvukalt oma levila territooriumil. Ta on
suuteline probleemideta kohastuma erinevate elutingimustega, kaasa arvatud inimasulate
lähedusega. Kui zorilla noores eas kodustada, võib temast saada kaunis ja armas lemmikloom.
Taltsad loomad kasutavad oma haisurelva vaid äärmuslikel juhtudel.
annaabi.ee 
