Sõnamõrvar
siis Jasmiin Riilut? küsis see mees "r" põristades.
"Tere! Minu nimi on Jasmiin Kiibet. Ma tulin siia töövestlusele," ütlesin väga pidulikult.
"Ooo! No siss on hästa! Siit kaudo!" juhatas kentsakas mees. Ma järgnesin talle kogu
aeg. Me kõndisime üle suure saali, mööda pikka koridori, trepist üles, mööda klaasist
tunnelit, liftiga üles ja mööda koridori ühe ukse juurde.
"Nii! Siin ootab teid töövezzztlus! Ma zoovin teile edthu!" ja see mees läks ära. Ma
lugesin ukse peal olevalt sildilt "Evelissa moemaja direktor".
"Siin on mu saatuse uks!" mõtlesin endamisi ja tõmbasin hinge. Ma koputasin küllaltki
tugevasti uksele.
"Ja, jah! Ma pole kurt! Palun, võite sisse tulla," ütles range hääl ja ma kohkusin, aga
siiski astusin julgelt sisse.
"Tere! Minu nimi on Jasmiin Kiibet. Ma tulin siia töövestlusele," ütlesin väga viisakalt ja
julgelt.
"Hmm! Mulle paistab, et see julgus koputas uksele, mitte sina
annaabi.ee 
