Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
Rohevetikate rakuseinad koosnevad põhiliselt tselluloosist, selle kõrval esineb ka
pektiini. Assimilatsiooniproduktiks on tärklis. Pigmentiteks on peamiselt klorofüll,
karotiinid ja ksantofüll, mis paiknevad kloroplastides.
Sigimine võib olla nii vegetiivne, suguline kui ka sugutu. Esimene toimub vetika keha
osadeks jagunemise või spetsiaalsete vegatiivsete rakkude moodustamise teel. Sugutu
sigimise puhul tekivad viburitega varustatud zoopoorid e. rändeosed. Üksikutel
liikidel on eosed liikumatud, viburiteta. Suguline sigimine toimub sugurakkude abil.
Valdaval enamusel rohevetikatel on sugurakud ühesuurused, kestata,l viburitega
varustatud. Vähestel liikidel on isasugurakk väiksem, sesda nimetatakse
spermatosoidiks. Mõnedel liikidel on emassugurakk kaotanud liikumisvõime, ta on
suhteliselt suur, viburiteta. Teda nimetatakse munarakuks.
7. MÄNDVETIKAD
Mändvetikad on magevee taimed
annaabi.ee 
