mänd männiku dominant. Dominant leitakse seega siis katvuse või biomassi järgi. Ökosüsteemi saab kirjeldada ka selle produktiivsuse järgi. Et kirjeldada kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi. 14. Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arvukus piiramatult kasvada. Näiteks reguleeivad zooplankoni organismid fütoplanktoni populatsioonide arvukust. Kui zooplankroni populatsioonid hävitavad suure osa toiduks kasutatavast taimestikust, tekib neil peagi toidupuudus ja zooplanktoni populatsioonide arvukus hakkab vähenema. See võimaldab ka fütoplanktoni populatsioonidel jälle kasvama hakata ning selle tagajärjel fütoplanktoni populatsioonide arvukus taastub. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat
mis tagab rakkude optimaalse asub väga selgeveelistel füsioloogilise seisundi veekihis. ookeanialadel ~200 (maks. 270) m Migratsiooni põhjused on valgus ja sügavusel, st. sellisele sügavusele temperatuur. ulatuvad vetikad. Maailmamere · Zooplanktonil esineb peaaegu mõõtmeid arvestades võime öelda, kõigil zooplankoni rühmadel et makrofütobentos on koondunud migreerumine, mille suund on kitsale rannaribale (litoraali). fütoplankteritele vastupidine - sage Allpool asub afootiline vöönd, kus on olukord, kus zooplankterid elutsevad heterotroofsed laskuvad päeval sügavamasse organismid (loomad, seened, (pimedamasse, toitainevaesesse ja bakterid).
organismid võivad kuuluda erinevatesse toiduahelatesse. Selle tulemusel moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelaid. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. 2 Ökosüsteem 2.1 Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arvukus piiramatult kasvada. Näiteks reguleeivad zooplankoni organismid fütoplanktoni populatsioonide arvukust. Kui zooplankroni populatsioonid hävitavad suure osa toiduks kasutatavast taimestikust, tekib neil peagi toidupuudus ja zooplanktoni populatsioonide arvukus hakkab vähenema. See võimaldab ka fütoplanktoni populatsioonidel jälle kasvama hakata ning selle tagajärjel fütoplanktoni populatsioonide arvukus taastub. Populatsiooni arvukuse ajalisi muutusi nimetatakse populatsiooni laineteks.