IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam
kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb
kalade suremus märgatavalt, mistõttu tiikidesse (basseini desse) soovitatakse manustada kustutamata lupja (100150 kg/ha).
Teised teatamiskohustuslikud ja regristreerimiskohustuslikud kalataudid.
I.Teatamiskohustuslikud loomataudid, sealhulgas zoonossed haigusetekitajad
1. Eriti ohtlikud loomataudid. Selles osas kalade haigusi ei ole.
2. Ohtlikud loomataudid
Kalataudid
1) Viiruslik hemorraagiline septitseemia
2) kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos
3) karpkala kevadvireemia
4) lõhilaste infektsioosne aneemia
1. Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN)
Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos Infectious Haematopoietic Necrosis (IHN), tekitajaks on rabdoviirus, mis
annaabi.ee 
