Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kujundusest, stiliseeritud loomade ja inimfiguuridega. Keldi iiri kultuuris varaseima rahuliku kristianiseerumise toodud temaatika ja iidse omapära segunemine druiidi vaimsuse ümberkasvamine kristlikuks, ka segunevad kristlikud sümbolid zoomorfsete võtetega ja tüüpilise keldi põiminguga. Keldi motiivid ja sümbolid: *kelti rist *sõlm *sõõr *Taranise ratas *paabulind *kangelase Cuchulainni jahikoer (sageli on kirjakujunduses majusklisse põimitud!) Kõik sümbolkujundid on omakorda tihedalt spetsiifilise põiminguga täidetud. Eheted Rohkelt kanti kaelarõngaid. Keltid olid esimesed, kes kujundasid avatud sõõri sõle tüübi. Viikingid Viikingite väljatung algas kõige hiljem. 8.-10.saj
haldjas (eksimine kui tingimus haldja ilmumiseks). Abinõuks eksimise vastu on üldlevinud komme riided pahupidi pöörata, kuna see aitavat inimesel tagasi pöörduda tavapärasesse ellu. Tuleb ära vahetada vasak king või pastel paremaga, müts ümber keerata või tagurpidi käia. Eestis on peamiseks eksitajaks metshaldjas. Haldja kuju varieerub suures ulatuses, alates loodusvormidest ja taimedest ning lõpetades zoomorfsete ja antropomorfsete kujudega. Üsna sageli on näha amorfset inimkuju, kes enamasti on valge, või kostab ainult kellahelinat või hääli. Üleminek eluta looduselt loodusvormidele on pidev. Eksitavaid jälgi peetakse justkui üleloomuliku olendi osaks või käepikenduseks, mille kaudu too inimest eksitab. Haldjas kui võrgutaja - jahimees ja naishaldjas. Ka vanamoor või surnud inimese vaim. Kangelase seotus ruumiga (mets + haldjas).
annaabi.ee 
