· kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. Ehitus Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises.
õhukene kiht koralle. Austrid – vanemad karbid all ja nooremad peal, see annab tugevuse (Florida, Texase pikirannikut). Electra piirkond - sammalloomad – väikesed rifid riimvees; tõusuvee kanalites, laguunides ja Hollandi rannikul moodustavad lubjaseid masse. Paksus 10 ja pikkus 1 km. Osa ehitavad riffe limast. Tsementeerivad liiva ja kruusa osakesed tugevaks padjaniks liivakorallid. Korallid elavad sümbioosis nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustavad koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu CO2te. Riffide teke algas Kambriumis (500 – 600 milj. aastat tagasi). Koralle moodustavad organismid elavad sümbioosis mikrofotosünteesijatega. Elasid selgeveelistes soojades veekogudes ning olid toesehitajad. Surid välja globaalse kliima jahenemise ajal. 2 Eelkambriumis (600 jne milj
annaabi.ee 
