Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis.
statistikaandmed. 18271830 levis Lõuna-Eestis ulatuslik malaariaepideemia.
Malaariaepideemia sai alguse 1827 aasta kevadel Võrumaal, kust levis edasi Tartumaale
ja 1829 haaras pea kogu Eesti.
· Võrumaa ja Lõuna-Tartumaal tõusis surmajuhtumite arv mõnel aastal kuni 5%-ni kõigist
surmajuhtumitest. Selle epideemia ajal suri Eestis ligikaudu 1400 inimest.
SÄÄSED - TULAREEMIA
Jänesekatk ehk tulareemia on looduskoldeline zooantroponoos. Eestis paiknevate
looduskollete uurimisel on selgunud, et siinseteks loodusperemeesteks on vesirott, leethiir,
põld-uruhiir ja kaelushiir, siirutajateks on puugid ning sääsed.
Esimesed teated Eestis inimesel diagnoositud tulareemia kohta pärinevad 1946. aastast.
Teadaolevalt on siin seni haigestunud 36 inimest. Nendest 11 olid Pakri saartel teeninud
sõjaväelased. 1996. a vallandus tulareemiapuhang Prangli saarel. Haigestus 23 inimest.