ainult viletsus. See paneb inimesi töötama nagu loomi ja unustama enda ümber toimuva. Inimese silmad suletakse võltsmaailmaga, kus rahvas on hirmul maakera tegeliku näo ees. Faktid ning ilmselged märgid on meil otse nina ees, puust ja punased, kuid inimkond ignoreerib neid sõna otseses mõttes. Maamunal on tohutult probleeme, mis lausa karjuvad lahenduste järele, kuid asjata, sest inimesed on muutunud töötavateks ulmefilmidest tuntud nii-öelda zombideks, kel puudub rõõm elada. Just see on minu arvates maailma tähtsaim teema. Inimesed on muutunud eliidi orjadeks. Kui vanad roomlased armastasid öelda "Tsirkust ja leiba!", siis tänapäeval hõiskab üks endast lugupidav eurooplane "Raha ja tööd!", samal ajal veel rõõmsat nägu ette ilmutades.
Tihti ka tervise eesmärgil. Rooma katoliiklusel ja Voodool on mitmeid ühiseid jooni: mõlemad usuvad ülistatud oleksus olemisest, mõlemad usuvad elust pärast surma, mõlemad usuvad kurjade hingede ja deemonite eksisteermisest jne. Voodooga kaasneb ka see, et arvatakse, et nad on kurjad ja et nad kontrollivad inimesi. Tegelikult on see osa õige, et nad kontrollivad inimesi, kuid seda vaid pärast selle inimese surma. Neid nimetatakse zombideks. Zombidel ei ole oma tahet, nad on täielikult kellegi teise kontrolli all. Zombiks saadakse vaid pärast surma, kuid on ka juhtumeid, kus inimesed on väitnud, et nad on olnud zombid. Neid juhtumeid on väga vähe. Teine asi, mis meenub esimesena kuuldes sõna voodoo on nuku torkimine nõeltega. Seda kasutati neemaks New Orleansi Voodoo järgijaid. Miks, seda ei teata. Üldiselt on see nähtus päriselust kadunud, küll aga võib seda leida väga harva Lõuna-Ameerikast. Laia
poleks tohtinud näha. Ja ometigi panevad täiskasvanud vahel lastele pahaks, kui nood lastele mõeldud mängufilmi vaadates nutma puhkevad. Asi on ju selles, et sageli vallandab tugev elamus lapses midagi muud, mida ta on varem kusagil näinud või ise üle elanud. Iga indiviid, olgu ta siis suur või väike, kannab endas valulisi mälestusi ja kogemusi, mida meil tuleb revideerida ja siin saab kunst meid aidata. Tundeid peab kusagil kanaliseerima, muidu ähvardab meid oht zombideks muutuda. RAAMATUST SAAB FILM Lastefilm on üks kunstiharusid, milles Rootsi ja Põhjamaad on saavutanud juhtiva positsiooni. Suur osa kodumaisest toodangust saab võimalikuks tänu Rootsi Televisiooni ja erinevate filmistuudiote koostööle. Kuid hoolimata sellest, kuidas produktsioonitingimused detailselt paika pannakse, on Rootsi lastefilm juba kaua ja siin võib tõmmata paralleeli lasteteatriga püüdnud olla oma kunstiliselt tasemelt
annaabi.ee 
