RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL
piirilahing, kus 250 km pikkusel rindel kohtusid Saksa armeed Inglise ja Prantsuse
armeedega. Saksa väejuhatusel tekkis petlik mulje, et prantslased on jõuetud ning Pariisi
vallutamine on lihtne. Kerge võidu lootuses loobuti Saksa kindralstaabi ülema krahv A.
von Schlieffeni /sliifen/ plaanist, mööduda Pariisist põhja ja lääne poolt ning suruda
Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini. Seal need siis purustada.
Prantsuse vägede ülemjuhataja oli kindral J. J. Joffre /zofr/, kes jätkas küll
taganemist, kuid kindlustas pidevalt ka pealinna kaitset.Olukord oli väga kriitiline.
Sakslastele oli antud korraldus "pealetung iga hinna eest," kuid prantslaste vastupanu oli
ka erakordne. 4. IX andis Joffre käsu pealetungi alustada. Nii algas kuulus Marne'i
lahing /marn/, kus Saksa väed paisati tagasi. Schlieffeni plaan oli nurjunud. Nüüd
kaevusid mõlemad pooled maasse ning algas pikk ja kurnav positsioonisõda
(kaevikusõda).
IDARINNE
annaabi.ee 
