Pääsmete müük toimus alumisel korral üles viivate treppide juures." (Hans Kalle) 1886. asutati Kuressaare Eesti Selts, tänapäeval Kuressaare Linnateater. 1891. aastal loodu karskusseltsi "Võitleja" baasil Narva Teater, mis alustas oma tegevust Narva Linnateatris. Narva Linnateater oli nii vene kui saksa gastrolltruppe teenindav üüriteater. 1899. aastal valmis "Võitleja" maja Pimeaja kõrval. 1892. aastal ehitas Poola päritolu gümnaasiumi ja TÜ pedagoog Jossif Zmigrodski Karlova tänavale era- ja üüriteatri 350 kohaga ja rõduga teatrihoone, kus esinesid peamiselt Peterburi kuulsad keiserlikud teatrid ja trupid. Hoone on säilinud ja kultuuriasutusena kaitstud tänaseni. 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. 20. sajandil muutus teater rohkem proffesionaalsemaks, kui väiksemates paikades säilis ka rahvalik kutseteater.
koorilaule, neist eriti tuntuks said "Varas", "Noored sepad", "Otsekui hirv", "Murtud roos", "Allik" ja hulk teisi, tehniliselt nõudlikke teoseid (need laulud ilmusid esmakordselt trükis helilooja A. Lätte poolt koostatud kogus "Kodused helid", Tartus 1905). Tartus elades töötas R. Tobias ümber Mozarti ooperi "Don Juan" teksti, tarvitades seejuures K. E. Söödi abi. "Don Juan" esietendus toimus 1905.a. kevadel Karlova tänaval Zmigrodski teatrisaalis R. Tobiase isiklikul juhatusel. Etenduse puhaskasu läks eesti rahvaviiside korjamise heaks. Nii toetas Rudolf Tobias ka aineliselt eesti rahvaviiside korjamist. Juba 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda välismaale, algul sõitis ta Pariisi, et siin tutvuda moodsa ooperiga ja üldse prantsuse helikunstiga ning seejärel siirdus ta Saksamaale, kes on andnud maailmale palju suuri helikunstnikke
annaabi.ee 
