Eesti uusaeg (1710-1900)
kaasneb ka aktiivne misjonitegevus. Misjonärid hakkavad siia ka üsna suurel hulgal
jõudma. 1736. aastal krahv Zinzendorf külastab Liivimaad, viibib siin mitmetes
linnades Riias, Valmieras, Tallinnas. Kuna tegemist oli vaga ja rahuliku
liikumisega, siis mingisugust vastuolu esialgu aadli- ja kirikuringkondadest
vennastekogude liikumisele polnud. Zinzendorfist peeti siin väga lugu ja võeti soojalt
vastu. Tal lubati Tallinnas olles sõna võtta nii Oleviste kui Toomkirikus. Kui
Zinzendrorf tagasi läks, kirjeldas käiku kui olulist sündmust oma elus. Zinzendorf oli
ka üheks eestikeelse täispiibli ilmumise rahastajaks. Zinzendorf nägi, et Liivimaal on
üsna soodne pinnas vennastekogude liikumise arendamiseks. Oma reisil kohtus
mitmete maakoguduste õpetajatega. Leidis, et ametlik kirik vajab abi. Appiminek on
väga praktiline. Zinzendofi üleskutse peale tuleb erinevatel aegadel siia umbes
poolsada Herrnhuti misjonäri. Tegemist on oma sotsiaalselt päritolult paljuski
annaabi.ee 
