Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad
Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste
kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale
eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii
eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega
kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi
kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale
südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu,
hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise
kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald,
Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit
hernhuutlikest perekondadest.
2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati
joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff