Eesti uusaeg (1710-1900)
Zinzendorfist peeti siin väga lugu ja võeti soojalt
vastu. Tal lubati Tallinnas olles sõna võtta nii Oleviste kui Toomkirikus. Kui
Zinzendrorf tagasi läks, kirjeldas käiku kui olulist sündmust oma elus. Zinzendorf oli
ka üheks eestikeelse täispiibli ilmumise rahastajaks. Zinzendorf nägi, et Liivimaal on
üsna soodne pinnas vennastekogude liikumise arendamiseks. Oma reisil kohtus
mitmete maakoguduste õpetajatega. Leidis, et ametlik kirik vajab abi. Appiminek on
väga praktiline. Zinzendofi üleskutse peale tuleb erinevatel aegadel siia umbes
poolsada Herrnhuti misjonäri. Tegemist on oma sotsiaalselt päritolult paljuski
käsitöölistega. Üsnagi kiiresti sulanduvad kohalikku ellu, õpivad ära keele. Eriline
vagatsemine ja avatus inimeste suhtes teeb nad väga ruttu populaarseteks, on igati
oodatud inimeste sekka. Misjonitegevus on igati edukas. 1737. aastal avatakse
Volmari (Valmiera) mõisas rahvakooliõpetajate seminar. Sellest käib läbi umbes 120
kasvandikku