Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
1. kinnine arhiiv ürikute ja privileegide originaalide jaoks (nt ürikute arhiiv);
2. uuemate (alates 16. saj) riigi- ja fiskaaldokumentide arhiiv (aktide arhiiv);
3. registratuur jooksva asjaajamise arhiiv.
Epohhiloovaks meheks Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel (Handbuch für angehende
Archivare und Registratoren Noerdlingen, 1800). Z arendas pertinentsiprintsiibi
täiuslikkuseni. Temale tuginesid saksa arhiivid ja arhivaarid (sh Tallinna Linnaarhiiv).
Zinkernageli kohaselt tuli dokumendid jagada 5 pealiigiks:
1. valitseja ja tema perekonnaliikmete isiklikud dokumendid;
2. maaasjad;
3. riigiasjad;
4. kiriku ja usuasjad;
5. välisasjad;
Need tuli omakorda jagada alaliikideks, peatükkideks, paragrahvideks.
Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärjed arhiivinduse süsteemi väljakujunemisel.
Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist, mis tähistab uut epohhi
arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindussüsteemi tekke
annaabi.ee 
