16.-20. saj. maalikunst, kadrioru loss
Lõpuni
mõistatuseks jäi mulle nende kaunistatud urnide otstarve ja miks kõik nõud olid
kujutatud sinise värviga va. sümboolne sirp ja vasar . Mööbel natuke püüdis pilku oma
kullakarva tooniga ja erksavärviliste istepehmendustega, iseenesest mööbel oli madal,
justkui oleks sisustatud hoone Napoleonile. Isted olid madalal seepärast, sest nagu
portreedelgi näha võis, jalad pidi olema naisterahval täielikult kaetud (sepad ei suutnud
rauda Ziletiks taguda). Sisustest lummas mind kõige rohkem kaminad, mis oli
elegantsete plaatidega kaunistatud ja püsis jalgade peal(meenutasid barokksambaid).
Silma torkas, et väljast paistavad aknad gootilised ja ilutsevad, kuid seest nagu lihtsatel
nõuka stiilis ehitistel, ainult praktiline tähendus .
Maalide ekspositsioon muutus minu jaoks huvitavaks alles 3. Korrusel, kus tulid
mängu realistlikud loodusekujutamised ja mere maalid, mis paraku ei olnud nii võimsad,