Hüpertensiivne kriis
Oluline on vererõhu kiire alandamine. (Ristimäe 2005.)
Oma olemuselt jaguneb hüpertensiivne kriis kaheks: kiireloomuline hüpertensioon ja
erakorraline hüpertensioon. Mõlemad vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist.
1. KIIRELOOMULINE (KRIISITAOLINE) HÜPERTENSIOON - Hypertensive
urgency
Kiireloomuline (kriisitaoline) hüpertensioon on seisund, kus vererõhk on 180/120 mm Hg
piirimail, ning puuduvad märgid, mis viitaksid eelseisva või progresseeruva kahjustuse
kohta sihtorganil. (Zhiming 2009.)
Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni iseloomustavad eelkõige: hingeldus, tursed,
ninaverejooksud, tugev (rõhuv) peavalu. Enne medikamentoose ravi alusatamist on
vajalik teostada vere- ja uriinianalüüsid. Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni
puhul pole hospitaliseerimine alati vajalik. (Ristimäe 2005.)
Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni puhul soovitatakse raviks kasutada
suukaudseid, kiiresti toimivad ravimieid, nagu beeta-adrenoblokaatoreid ( nt
annaabi.ee 
