Semiootika ajalugu
Kontsepti (conceptio -- tabamine, haaramine) olemus.
Kontsept ei võrdu mõistega, kuna ta ei ole objektiivne. Mõiste erinevate momentide
ühtsus. Mõiste on loodud mõistuse reeglite abil, ta on avatud ja kiretu igasuguse
subjekti suhtes. Mõiste on vahetult seotud märgiliste ja tähenduslike grammatiliste
struktuuridega, mis ei sõltu suhtlemisest.
Kontsepti aga formeerib kõne, mis eksisteerib "sealpool grammatikat" -- inimhinge
ruumis koos rütmide, energia, sisemise zhestikulatsiooni ja intonatsiooniga. On
äärmuseni subjektiivne. Tema kujunemiseks on vajalik ka teine subjekt (kuulaja v.
lugeja). Mälu ja kujutlusvõime on K. puhul hädavajalikud omadused kuna K. on ühelt
poolt suunatud mõistmisele siin ja praegu, oleviku hetkel, teisalt -- sünteesib endas
hinge kolme võimet ja on:
· orienteeritud minevikule (mälu akt)
· tulevikule (kujutlusvõime akt)
· olevikule (arutluse akt)
Kontsept on seega isikustatud mõiste!
Abelard universaalid