Talle pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda Bettiks. Tüdruk kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav (1896), Johannes (1898) ja Olga (1900) olid surnud 1903.aastal. Pikemalt ei antud elupäevi ka Leopoldile, kes sündis 1904.aastal ja suri 1910. aastal. Lähiümbruse laste hulgas leidunud mänguseltsilistest on Betti Alver meelsamini maininud jaamaülem Fjodorovi tütart Zenjat, kellega suhtlemine andis esialgse vene keele oskuse, ning postmeister Veermanni tütart Erikat, kellega seltsimine tõi kaasa saksa keele alged. Lugema õppis Betti Alver venna kõrvalt varakult ega pruukinud seejärel enam ema muinasjutupalvetega koormama. Esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas proua Kilgi erakoolis
annaabi.ee 
