Betti Alveri elu ja looming
takistuseks lapsepõlves põetud sarlakid, mis
halvendasid tema kõrvakuulmist. Kõige
meeldejäävam lapsepõlvesõber oli Elisabethil
jaamaülem Fjodorovi tütar Zenja ja
postmeister Veermanni tütar Erika. Zenjaga
koos mängides omandas Betti vene ja Erikaga
saksa keele alged.
Lugema õppis Betti venna Martini kõrval juba üsna noorelt. Esimesed iseseisvalt
loetud raamatud olid vendade Grimmide muinasjutud ning Kaval-Antsu ja
Vanapagana lood. Hiljem luges ta käepärast tõsisematki Lev Tolstoi ja Eduard Vilde
teoseid. Lisaks ema tarberaamatutest 1877. aastal trükitud ,,Kassuline kögi ja
annaabi.ee 
