Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Vronskit kujutades pöördub ta kirjandusliku traditsiooni poole. Oluline on pr ja inglise
perekonnatraditsioon. Oluliseks osutub ka 1830ndate vene proosa jutustus suurilma elust.
Eeskuju on Lermontovi ,,Meie aja kangelane" Veera. Veera on abielus naine, kes armastab
Petsorinit. Tolstoi tahab, et romaan oleks mitmetahulisem. Ta tahab juurde lülitada materjali.
Teemade ring laieneb, kujutatakse kaasaega. Sealt on näha, kuidas Tolstoi suhtub
naisküsimusse, töölisteküsimusse, Zemstvo reformi (Aleksander II poolt teostatud). Tolstoi
püüab anda hinnangut kõigele, ka kunstile. Kriitikud mainisid, et romaanil on otsene seos
Puskini loominguga. T nagu jätkaks ,,Jevgeni Oneginit". 1842. loeb kriitik Botkin uuesti
,,Jevgeni Oneginit". Ta leiab, et Tatjana tegevus 40ndatel peaks olema hoopis teine. Anna on
abielus vanema tähtsa riigiametnikuga, keda ta ei armasta. Puskini traditsiooni jätkab Tolstoi
ka teises mõttes. Tegelasi kujutatakse intiimselt, väikeselt distantsilt
annaabi.ee 
