VARAUUSAEG
asuvate tatari khaaniriikide kui ka lääne suunas Leedu ja reformatsiooni järel nõrgenenud Liivimaa
riikide vastu. Kui idas õnnestus 1550. aastatel vallutada Volga jõel asuvad Kaasani ja Astrahani
khaaniriigid, siis 1558. aastal alanud Liivi sõda kulges Moskvale ebaõnnestunult ( Läänemeremaad).
Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased, lahkus 1564. aasta lõpul teatraalselt Moskvast ning
nõudis erakorralisi volitusi.
1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja zemstsinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine
valitsemiskorraldus, siis opritsnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad
kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritsnina aladel elanud bojaaride maavaldused
konfiskeeriti ja jagati teenisaadlile, bojaarid ise asustati ümber peamiselt tatarlastelt vallutatud maadele.
Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava 6000-mehelise opritsnikute maleva, kes hoidis kogu riiki
hirmu all
annaabi.ee 
