Eesti keskaeg
1200.
aasta kevadel saabus Albert koos ristisõdijatega 23 laeval Väinale. Liivlased pidid
uuesti piiskopivõimu tunnistama, lisaks väina-äärsetelekeskustele tegid seda nüüd ka
koiva-äärsete Turaida liivlaste vanemad. Kokkulepe kinnitati pantvange andes ning
liivlased loovutasid piiskopile maatüki, kuhu 1201. aastal rajati Riia linn. 1201. aastal
toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud
zemgalite, kuralaste ja leedulastega.
Riia asutamine- 1201. aastal loovutatud piiskopi maatükile rajati Riia linn. Riasse
toodi üle Meinhardi rajatud kapiitel, mille kui Riia toomkapiitli etteotsa sai piiskop
Alberti vend Engelbert. Kuna piiskopil puudus ilmalik võim, siis seda korraldas
mõõgavendade ordu ning hiljem Riia raad.
Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202. aastal Mõõgavendade ordu, mis oleks
kohapealne sõjaline jõud. Tegemist oli vaimuliku tsistertslaste rüütliorduga. Ordude
annaabi.ee 
