Leedu aadli tugevdamine, kinkides rohkesti maid koos talupoegadega. Kaubanduse ja käsitöö soosimine, meelitades selleks Leetu juute, pakkudes neile privileege. Grünwaldi lahing 1410 - 1409. aasta kevadel alustasid taas zemaidid suurvürst Vytautase üleskutsel ülestõusu ordu vastu. Sõja kavandasid Jogaila ja Vytautas. Ühisvägi purustas 1410. aastal Grünwaldi küla juures ordu väe. 1411. aastal sõlmiti rahuleping, mille kohaselt Saksa ordu loobus Zemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu kiirenevale allakäigule. 3. Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus: Leedu-Poola personaalunioon Jagelloonide ajal- Pärast Vytautase surma suurenes Poola mõju Leedus. Toimus Leedu suuraadlike ristimine ja võrdsete privileegide andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka. Aadel ja linnade ülemkihid pidasid leedu keelt rohkem talupoegalikuks dialektiks. Kazimieras oli Leedu suurvürst aastatel 1440-1492
(auksaitide nime all, allavoolu lääne pool zemaitid). 13.sajandil moodustasid need alad lõdva konföderatsiooni, mille osad käisid sageli ühistel sõjakäikudel. Maade ühendamise viis lõpule Mindaugas, kes tõusis ülemvalitsejaks nii edukate sõjakäikudega kui ka oma võimalikke vastaseid pagendades ja mõrvates. 1240.aastate keskpaigaks õnnestus Mindaugasel kehtestada oma võim ala üle, mis ulatus Zemaitijast läänes Minskini idas ja Must-Veneni lõunas. Mindaugase halastamtu võimukoondamine tõi aga kaasa sisesõja. Tema onu ja vennapojad, kelle ta oli jätnud valdusteta, sõlmisid liidu naabritega, Riia peapiiskopi ja Galiitsia vürstiriigiga. Selle koalitsiooni nõrgestamiseks sõlmis Mindaugas liidu Saksa Ordu Liivimaa haruga. Vastutasuks kroonis paavst Mindauguase 1253.aastal Leedu kuningaks. Mindaugas pidi loovutama Zemaitija
annaabi.ee 
