Just sellel ajal kerkis esile teiste vürstide seas Mindaugas. Tinglikult oli ta 1236. a Leedu valitseja. Pärit Austaitjast ja suguluses Zemaicja hõimuga ning resideerus Germale linnuses. Vennad ja vennalapsed ta hävitas teised allutas kolmandatega sõlmis sugulussidemed ning lõpuks saigi leedu valitsejaks. Oli edukas võitluses Saksa Ordu vastu, andis löögi Kurelaste maal paiknenud Saksa ordule. Siiski tekkis tal ka mitu konflikti, eriti Zemaitidega, kes hakkasid tema võimule vastu, kes leidsid tema vastu ka abi isandatelt Riias. Üks Zemaitide vürste ennast isegi ristida, et Ordu toel võimu saavutada. 1251 lasi aga ka Mindaugas ennast ristida, et saada Rooma toetus. Paavst andis ka Kulmi piiskopile korralduse Mindaugas kuningaks kroonida. Saksa Ordu töötas selle vastu ning toimus alles 1253. Tänu sellele sai Mindaugas vastupanu murtud aga vastutasuks loovutas Mindaugas Saksa Ordule osa Zemaicjast. Reaalseks kättesaamiseks
Mindaugas (1236-1263) - Esimene Leedu suurvürst, kes viis lõpule Leedu maade ühinemisprotsessi ja rajas Leedu suurvürstiriigi. Ta pärines Aukstaitiast (mägimaalased) ja ta oli suguluses Zemaitija valitsejatega. Mõned konkurendid Mindaugas hävitas, teised allutas ja kolmandatega sõlmis sugulussidemed. Sooritas kallaletunge Vene maadele. Mindaugas üritas oma hõimlaste zemaidi vürstide huvi suunata Polotski vastu, kuid nende vahel tekkis konflikt. Tüli zemaitidega: Esile tõusis vürst Tautvilas, kes ründas Musta-Vene alasid, hõivates seal Mindaugase kontrolli all olevad linnuseid. Toetuse saamiseks Riiast, Tautvilas lasi end ristida ja astus ühendusse orduga. Koos rünnati 1250. aastal Mindaugase valdusi, kuid Mindaugasel õnnestus vastase purustada. 1251. aastal Mindaugas lasi end ristida koos kaaskonnaga. 1253. aastal Mindaugas sai kuningaks. Loodi Leedu piiskopkond, mis oli allutatud paavsti kuuriale
annaabi.ee 
